Volbriöö – piir kahe maailma vahel

Igal aastal, kui aprill hakkab vaikselt lõpule jõudma ja õhk muutub teistsuguseks – pehmemaks, niiskemaks, , merehõngulisemaks, elusamaks… tuleb Volbriöö.

Öö, mida on Eestis tegelikult sajandeid peetud eriliseks. Öö, kus piirid hägustuvad ja kus midagi on justkui… rohkem.

Eesti rahva uskumused

Eesti rahvapärimuses ei olnud Volbriöö pidu vaid seotud pigem kaitsmisega. Usuti nimelt, et just sel ööl liiguvad ringi nõiad, haldjad ja igasugused nähtamatud jõud. Et kari võib haigeks jääda, piim saada ära nõiutud ja kodu õnn kaduda, kui sa ei ole piisavalt valvas.

Sellepärast süüdati lõkked, et puhastada ja kaitsta oma kodu ja selle vara. See mõjus justkui piirina, millesse oli kirjutatud, et võõras energia siit edasi ei saa.

Inimesed tol ajal tegid lärmi, liikusid koos, hoidsid üksteise ligi, sest üksinda oli see öö alati natuke… hirmus.

Wicca vaade: Beltane

Wicca traditsioonis tuntakse seda aega nime all Beltane ja kuigi kultuur on teine, on tunne tegelikult üllatavalt sarnane.

Beltane tähistab hetke, kus kevad on reaalsus- maa on ärganud ja kõik tärkab. Tuli ei ole Wicca traditsioonis siin ka ainult kaitse, vaid ka kirg, loome ja ühendus.

Kui Eesti pärimus räägib pigem hoidmisest, siis Wicca räägib avanemisest ja mõlemad räägivad tegelikult samast asjast: loodus on elus ja sina oled osa sellest

Ühine joon

Kui need kaks maailma (vana eesti rahvapärimus ja Wicca) korraks kõrvuti panna, siis tekib üks huvitav paradoks: eestlased süütavad tule, et eemale hoida, wiccad aga, et ligi kutsuda.

Aga mõlemad süütavad tule. Tuli on alati olnud sümbol millestki suuremast: muutusest, puhastumisest, piirist vana ja uue vahel ja võib-olla see ongi Volbriöö tegelik mõte.

Mitte nõiad, vaimud ja hirm vaid pigem üleminek.

Kõik on tsükkel

Wicca üks keskseid mõtteid on, et kõik liigub tsüklites. Valgus ja pimedus. Algus ja lõpp. Kasv ja hääbumine.

Midagi ei jää samaks ja see ei ole tingimata ei hea ega halb vaid lihtsalt täiesti loomulik asjade käik. Ja Volbriöö istub täpselt sellesse punkti, kus üks tsükkel on lõppemas ja teine hoogu kogumas.

Wiccana on see minu jaoks hetk, kus ma võtan aja maha, et endalt küsida mida ma olen valmis maha jätma ja kas ma julgen lasta millelgi uuel päriselt alata?

Väike Volbriöö rituaal

Süüta küünal (parem, kui see on selline, mille sa oled teadlikult valinud, mitte lihtsalt oli-ilus-sp-ostsin).

Istu korraks, keskendu oma hingamisele ja mõtle mis sinus on valmis muutuma? Mis sinus tahab kasvada?

Ei olet õiget ega valet vastust. Lihtsalt märka, mis mõtted sul üles kerkivad ja kui tunned, et oled valmis siis kirjuta need üles.

Nagu enamus asju Wiccas siis ka Volbriöö ei ole niisama traditsioon traditsiooni pärast vaid see on tunne ja selle valideerimine, märkamine ja teadvustamine.