Kõik, mis puudutab leegipunkte, kehtib ka küünalde põletamise kohta. Leegipunkt on madalaim temperatuur, mille juures vedelik (näiteks õli või keemiline lahusti) aurustub piisavalt, et moodustada õhuga segu, mis süttib lühiajaliselt tule või sädemega kokkupuutel. See on oluline mõiste tuleohtlike vedelike käsitlemisel, sest see näitab, millal vedelik võib muutuda piisavalt aurustunuks, et olla tuleohtlik.
Leegipunkt erineb süttimispunktist, mis on temperatuur, mille juures aurustunud vedelik süttib ja põleb pidevalt. Tuleohutuse seisukohast on leegipunkti teadmine hädavajalik, sest see aitab hinnata materjali käsitlemise ja hoiustamise riski.
Näiteks bensiini ja teiste kergesti süttivate vedelike puhul on leegipunkt madal, mis tähendab, et need võivad toatemperatuuril aurustuda ja süttida.
Küünlameistrid peaksid teadma, mis on nende kasutatava vaha leegipunkt, kuid kordame üle, et tuli süttib leegipunktis ainult siis, kui on olemas tegelik süüteallikas, nagu säde – sulanud vaha ise ei põhjusta süttimist. Lihtsalt seetõttu, et küünlameistrid ei pea leegipunkti pärast muretsema, kui segavad lõhnasid ja valavad küünlaid, ei tähenda, et see poleks oluline.
See on väga oluline, eriti kui küünal peaks kliendi käes plahvatama. Eriti kurb, kui inimesed saavad viga ja elud muutuvad igaveseks. Küünlameistrid kleebivad oma küünalde põhja ohutussildid, aga kes neid loeb, eks?
Üks olulisemaid fakte küünalde ohutuses on järgmine:
Ärge põletage küünlaid kuumal pinnal või kuumusallika läheduses.
On ülioluline teada, et kuumad pinnad võivad sulatada rohkem küünalt kui leek seda ise teha suudaks. Lisa soojusallikas tekitab lisaaure, mis ühel hetkel saavutavad leegipunkti.
Küünal on tasakaalustatud põlemismasin. Kui me lisame või võte ära mõne elemendi näiteks hapnik, aur/kütus või kuumus, siis põhjustab see kas täielikku põlemist mistõttu leek võib kasvatada või kustutada tillukese selle sootuks (kui taht upub vaha sisse ära).
Kuidas küünlaleek põleb?
Kuum pind, mis sulatab rohkem küünalt ja tekitab rohkem auru, võib potentsiaalselt varustada ohtralt olemasolevale leegile lisa kütust laiemamahuliseks süttimiseks.
See toimib umbes nii:
1. Küünal süttib ja hakkab vaha sulatama, et tõmmata vedelat vaha üles tahti, kus see muutub aurudeks mida leek tarbib, et tekitada väikesed plahvatused, millest moodustub leek.
2. Küünal põleb.
3. Aga küünal on millegi lähedale, mis on samuti üsna kuum, näiteks kamin.
4. Kaminast tulenev tekist hakkab aeglaselt täiendavalt tõstma küünlavaha temperatuuri.
5. Kamina kuumusest mõjutatuna hakkab vaha tootma natuke auru.
6. Ajaga see aur hakkab kerkima ja kasvama.
7. Mingil hetkel leiab küünlaleek enda ümber kõik selle lisaauru ehk kütuse ja süütab selle ning lisaks tahile süttib põlema ka vaha.
Küünlaleek on mõnus ja loob hubase ning lõõgastava atmosfääri, aga ainult siis, kui selle ohutus on tagatud. Pidage alati meeles küünalde ohutust ning praktiseerige seda. Küünalde ohutuse ABC leiad siit.