Peatu Hetkeks

SÜÜTA KÜÜNAL JA KÕIK ÜLEJÄÄNU VÕIB OODATA

Von Wicca kodulõhnastajad, kehahooldustooted ja küünlad muudavad igapäevased hetked väikesteks rituaalideks.

Klientide hinnang 5/5 Googles

Sirvi kollektsioone

Top Tooted

Sirvi Tooteid

ma ei tea mis tunne on olla autist

Viimasel ajal on mulle päris palju kirjutatud ja küsitakse, mis tunne on olla autistlik ema või autistlik ettevõtja. Või, et kuidas autism minu elu mõjutab ja aus vastus on, et ma ei tea. Päriselt ka Ma ei tea, mis tunne on olla autistlik. Ma tean ainult, mis tunne on olla mina. Ma pole kunagi olnud keegi teine. Mul reaalselt puudub võrdlusmoment seega ei saa ma öelda, et “teistel on see nii ja minul naa”, sest ma ei ole kunagi maailma läbi teiste inimeste silmade näinud. Ma

3 days ago

Von Wiccal läheb paremini kui kunagi varem, ometi oleme stabiilselt kahjumis

Vahel küsitakse minult, kas see küünaldega mässamine ennast ära ka tasub. Aus vastus on see, et ma ei teagi tegelt kas see on alati olnud kõige mõistlikum otsus. Von Wiccal läheb täna paremini kui kunagi varem. Rohkem inimesi teab meist, rohkem inimesi ostab meie tooteid ja jälgib meie tegemisi. Ja ometi oleme me stabiilselt kahjumis. Päriselt. Ma finantseerin seda ettevõtet suuresti oma taskust ja oma pere eelarvest. Mõni inimene loeb seda ja mõtleb ilmselt, et küll ma olen

Jun 2

Volbriöö – piir kahe maailma vahel

Igal aastal, kui aprill hakkab vaikselt lõpule jõudma ja õhk muutub teistsuguseks – pehmemaks, niiskemaks, , merehõngulisemaks, elusamaks… tuleb Volbriöö. Öö, mida on Eestis tegelikult sajandeid peetud eriliseks. Öö, kus piirid hägustuvad ja kus midagi on justkui… rohkem. Eesti rahva uskumused Eesti rahvapärimuses ei olnud Volbriöö pidu vaid seotud pigem kaitsmisega. Usuti nimelt, et just sel ööl liiguvad ringi nõiad, haldjad ja igasugused nähtamatud jõud. Et kari võib haigek

Apr 29

Meie Väärtused

Meie tooted on looduslikud ja puhtad. Kasutame taimseid vahasid, nahasõbralikke aroome, läbimõeldud pakendeid ja kestlikku tootmist. Me ei tee kompromisse puhtuse, eetika ega ohutuse osas — sellele saab alati toetuda.

See, mis jääb meist maha, peab toetama elu — mitte koormama seda.

Iga sarja, lõhna ja küünla taga on lugu päriselust: emaks saamisest, identiteedi muutumisest, kaotusest, loovusest, eneseleidmisest. Me ei loonud brändi esteetika pärast — esteetika sündis kogemustest.

Tooted võivad olla ilusad. Lood teevad need elavaks.

Meie Lugu

mai saa aru, kuidas me oleme jõudnud selleni, et naiselt oodatakse kõike?

ta peab käima tööl ja panustama rahaliselt. ta peab olema hea ema ja samal ajal peab olema ilus ja hoolitsetud. ja kindlasti peab ta meeles pidama sünnipäevi, arstiaegu, lasteaia pidusid, ostma kingitused, pesema pesu, tegema süüa ja hoidma kodu korras.

a siis, kui mees ühe korra nõud masinasse paneb, käib sotsiaalmeedias suur aplaus. nagu wtffff… sorrrii aga mind ajab see päriselt vihast iiveldama.

ja kõige kummalisem on see, et naisi sõimatakse kuskil suva postimehe artikli all tihti rahaahneteks või ärakasutajateks. a tra kes tegelikult kelle tööst kasu saab?

et kui mõlemad maksavad arved pooleks, aga kodune töö, laste elude haldamine/planeerimine ja emotsionaalne koormus jääb naise õlgadele, siis see ei ole ju võrdsus? see tähendab ju tegelt lihtsalt, et üks inimene teeb kahte täiskohaga tööd.

ja kõige iroonilisem on see, et kui mees kasvatab last üksi siis räägitakse sellest kui tohutust ohverdusest ja raskest tööst. a kui sama teeb naine, siis öeldakse talle lihtsalt, et issand milline lohakas - jalad laiali ajanud, paras, nüüd kasvatati oma titt ise üles.

rõve suhtumine, päriselt ka. kuidas saab üks ja sama töö olla väärtuslik ainult siis, kui seda teeb mees?

ning enne kui kingid mehed siia jälle midagi kommenteerima tulevad siis ei ma ei vihka mehi vaid ma vihkan seda mõtteviisi, et naise aeg, töö ja vaimne koormus oleksid kuidagi tasuta või iseenesestmõistetavad.

võrdsus ei tähenda seda, et mõlemad maksavad elektriarve pooleks vaid seda, et mõlemad kannavad ka elu elamise ja planeerimise/haldamise raskust pooleks. või vähemalt jagavad ära kes millega tegeleb. mitte nii, et naine tegeleb kõigega.

kas teiste arvates on tänapäeva suhetes rollid päriselt ka võrdsed või lihtsalt räägitakse jutuga jälle suur linn ja tegelt on kõik persses 😅(veits dramatic i know but thats how it is rn)

minult päris tihti, küsitakse, et mis tunne on olla autistlik ema ja ettevõtja ja ausalt öelda ma ei oskagi sellele vastata.

ma ju ei tea, mis tunne on olla keegi teine peale iseenda ja ega ma täpselt ei tea, kuidas teised inimesed maailma kogevad.

mina tean ainult seda, et vahel mingid helid, valgus, tekstuurid või üks täiesti random vestlus võib mu närvisüsteemi nii üle koormata, et tunnen end lõpuks nagu oma kehas pantvangis. shutdown ja meltdown tulevad vahepeal kergelt.

ma tegelt päris pikalt arvasin, et kõik inimesed elavadki niimoodi.

aga ma kirjutasin sellest esimest korda pikemalt oma blogis ka, et kuidas see elu minu jaoks päriselt tundub.

et kui tahad lugeda täisversiooni, siis see on Von Wicca blogis ja otselink on bios. ja kui sa juba siin oled siia ära unusta mulle follow või 🖤 panna

eee meid kutsuti ühele kiirendusfestivalile. teate küll noh… autod, mootorrattad, mootorimüra, rehvisuits ja adrenaliin. a ma nüüd istun siin ning mõtlen… ja jään selle otsuse ees päris nõutuks ja mõtlesin, et küsin hoopis teie käest, et kas meie üldse sinna sobime?

ühelt poolt oleks see kodule lähemal ja alati on tore uusi inimesi kohata aga teisalt on von wicca ju pigem vaiksete õhtute, rituaalide, küünalde ja lõhnade maailm. minu praeguste andmete järgi on meie peamine sihtgrupp hoopis teine.

ja siis hakkasin mõtlema, et võib-olla vaatan ma asja liiga kitsalt. et mis siis kui just sellistel üritustel käivad inimesed, kes tahavad päeva lõpuks koju midagi ilusat kaasa viia või ostavad mehed äkki naisele kingituse? võiiii..?

ma küsin just teie käest, kes selliseid üritusi tunnevad või on seal käinud. et kas seal üldse liigub sellist publikut, keda võiksid huvitada küünlad, ruumilõhnastajad ja heaolutooted?

või kas seal on tavaliselt ka käsitöö või elustiili müüjaid või on kõik ainult autode ja motikatega seotud?

ma paratamatult mõtlen ka ettevõtjana, et kui palju inimesi seal päriselt liigub? ja kas teie arvates tasuks Von Wiccal sinna tulla või soovitaksite selle vahele jätta?

ausalt öeldes tahaks seekord otsuse teha mitte ainult kõhutunde pealt, vaid ka nende inimeste kogemuste põhjal, kes seda maailma tunnevad.

niiet kui sa oled motohuviline (või tead kedagi, kes on) või oled(või tead kedagi) seal varem käinud, siis räägi mulle oma arvamusest kommentaarides. thankyouuuuuu

okei, klge, aus ülestunnistus.

mul on terve elu nii kuivad sääred olnud, et ma vältisin shiiiitaks seeliku ja lühkarite kandmist. no ja keegi pole midagi kunagi selle kohta mulle öelnud, aga ma ise vaatasin neid ja mõtlesin, et need näevad välja nagu ma never oma nahka ei hooldaks. aga believe me et ma saunas määrisin mett ja õlitasin, kreemitasin ja higistasin nii, et… ni saate pihta küll.

ja kõige hullem oli see, kui mõni toode jättis naha rasvaseks ja diivani õliseks. mul päriselt kaotan kogu oma chilli kui mul põlveõndlas hakkab õli rõvedalt naha vastas libisema.

no ja nüüd on asi nii kaugele, et hakkasin ise uurima, lugema, katsetama ja maailma teisest otsast tooraineid tellima. nagu literally, ma tellisin usast kosmeetilist keemiat sest euroopas seda polnud(looduslik ja safe!). ma tean küll, et neid igasuguseid kehaõlisid on meil turul palju aga ma tahaksin lõpuks ise oma nahka puudutes tunda seda siidisena ja samal ajal olla kindel, et see on ka maksimaalselt safe.

ehk suus Moonlit sündis väga isekast soovist lahendada minu enda probleem.

ja kui see aitab veel kedagi, kellel on tunne, et tema nahk on pidevalt kuiv, kare või elutu, siis teeb see mind ausalt öeldes palju õnnelikumaks kui ükskõik milline müüginumber.

ninnnng jah… järgmises partiis panen naaaatuke vähem strippari sädelust ja rohkem seda glow efekti sädelust sest seda on mul nüüd nagu mul sõbranna ütles: “nii palju, et võid terve kuressaare sädelema lüüa”

kus on mu sentimentaalsed mamacitad?

mul on vist selline veider komme, et mida rohkem aeg edasi läheb, seda pehmemaks muutuvad mälestused. minu minevik ei ole olnud üldse nii chill, kui ma tahan mäletada ja vb just sellepärast ma mäletan rohkem tundeid kui fakte.

ma ei saa väita, et mu elu on praegu nagu muinasjutt. vabse ei ole nii sest mõni päev olen ma maailmast niiiiiiii väsinud, mõni päev mõtlen asjadele liiiiiiiiga palju, mõni päev ütlen välja asju, mis oleks targem lukuga päevikusse kirjutada ja mõni päev jätan jälle ütlemata kõik, mida tegelikult tundsin, sest ma ei jaksa mingi järjekordse konfliktiga tegeleda, kus mina teen suu lahti ja siis on kõik mega närvis ja ma olen ainuke kes vabandama peab. ja siis mõni päev ma just provotseerin neid olukordi ise sest why not?

aga mida rohkem ma õpin maailma tundma, seda rohkem mõistan, et maailm on lihtsalt üks fkd up place.

ja võib-olla sellepärast ma unistangi suurest perest, pikkadest õhtutest küünlavalgel ja Von Wiccast. et päriselu eest põgeneda, et luua üks väike koht, kus elu võib korraks meiega juhtuda ilma mingi draaamata.

kuigi ma siin wiccas müün küünlaid ja kehatooteid ja heaolurituaale, siis tegelikult ma vist üritan ehitada hoopis seda ideaalselt turvalist maailma. sellist, kuhu ma ise tahaksin pärast rasket päeva korraks sisse astuda ja kerra tõmmata.

sest no tee või tina aga kõige kurvem teadmine on ikka see, et kõik hetked on mööduvad. ja just sellepärast väärivad need seda, et neid päriselt märgata ja neis päriselt olla. perega. lastega. iseendaga…

.pro-gallery-wix-wrapper {display: block !important;} .pro-gallery-wix-wrapper .gallery-item-container {opacity: 1 !important; display: block !important;}

Jälgi meid instagramis

@von.wicca.candles

Meie Videotund

This video has been deleted.